Kinkekaardiga saad valida ka nende jätkukursuste vahel:

Teine osa - BORDEAUX

Esimene jätkukursus pöörab tähelepanu Prantsusmaa kõige tähtsamale veinipiirkonnale ja selgitab, miks Bordeaux veinidest on saanud globaalsed kuulsused. Koolituse jooksul räägitakse sealsetest veinistiilidest, tootmise tehnoloogilistest omapäradest ja detailidest, mis mõjutavad veini saamist. Tehakse lihtsalt selgeks piirkonna keerulisena näiv kvaliteediklassifikatsioon. Lisaks võetakse teemaks kliima, millest saab alguse veini aastakäikude erinevus, sest head ja halvad aastad mõjutavad hiljem veini käekäiku ja vanust.

Kolmas osa - ITAALIA tähtsamad veinipiirkonnad

Itaalia on veinide iseloomu mõttes kõikide võimaluste maa, itaallased on maailmale andnud omapärased veinivalmistamise tehnoloogiad nagu viinamarjade kuivatamine või vahapitseri alla suletuna käärivad dessertveinid. Riigi veinipiirkonnad erinevad oluliselt üksteisest ja toodavad nii mitmekesise iseloomuga veine, et nende tundmaõppimiseks kulub isegi kogenud veinisõbral aastaid. Itaalias on endale tähelepanu tõmmanud palju kuulsaid tootjaid ja samas on rahvusvaheliselt hinnatud veinide kõrval olemas väiketegijaid, kelle ainsaks kvaliteedikriteeriumiks on puhas, hea maitse.

Neljas osa - HISPAANIA veinide minevik, olevik ja tulevik

Hispaania jaguneb klimaatiliselt ja kultuuriliselt mitmeks tsooniks, nii ka veinitootmine. Andaluusia heres-tüüpi veinid, Rioja punased ja Kataloonia cavad on juba mõnda aega nautinud rahvusvahelist kuulsust. Suhteliselt uuteks kvaliteedi liidriteks on Priorat, Montsant, Navarra, Baskimaa. Hispaania vanemas ajaloos on olnud veinikeelu perioode ja uuemal ajal veinibuume, mis on vorminud tootmisregioonide omapärasid.

Viies osa - SAKSAMAA, kas ainult Riesling?

Saksamaa veinipiirkonnad riigi lõunaosas pakuvad mitmekülgse maastiku ja mikrokliima poolest laiu võimalusi väga erinevate veinide tootmiseks; kvaliteedi skaala algab suurtööstuse lihtsatest veinidest ja tipneb esmaklassilistest istandustest pärit veinidega. Riesling on riigi vanim, sajandeid vana, lausa kultuslik viinamarjasort, aga tänu pikaajalisele aretustööle on tootjate käes tegelikult palju omapäraseid sorte; neist mõnega tutvutakse koolitusel. Lisaks räägitakse kahest, paralleelselt toimivast kvaliteedisüsteemist.

Kuues osa - BURGUNDIA ja LOIRE kuningate veinid

Loire jõe kaldaservadesse ehitatud ülikute lossid mõjuvad maagiliste monumentidena; vähem pannakse tähele seda, kuidas läbi riigi Burgundia servani keerav veetee oli keskajal kohalike maaomanike ühendajaks: üksteisega kauplemine ja seltskondlik võõrustamine tõi kaasa eluterve konkurentsi, ka veini kvaliteedi mõistes. Loire valged veinid ja Burgundia punased kujundati aja jooksul nii maitsvateks, et etteheiteid teha oli raske. Tänapäev on pisut teistsugune. Täpselt milline, vaadeldakse koolitusel.

Seitsmes osa - KREEKA, HORVAATIA, SLOVEENIA, POOLA

Nii Kreeka kui ka Euroopa veiniajaloo alguspunkt ja pisut põhjapoolne Dalmaatsia rannik on veinitootmise piirkondadena jäänud välja ekspordile suunatud põhitegevusest; tänulikud turistid tarbivad toidukohtades neist veinidest enamiku ära, sest kohalikud, ajaloolised viinamarjasordid pakuvad huvitavaid maitseid. Koolitusel tutvutakse veinipiirkondade ja viinamarjasortidega. Poola on veinikaardil uus riik. Istandusi ja kasutatavaid viinamarjasorte on veel vähe, see-eest kui veinid tehakse, siis hästi. Koolitusel tutvutakse parimate väiketootjatega.

Kaheksas osa - AUSTRAALIA, LÕUNA-AAFRIKA, UUS-MEREMAA

Euroopast pärit viinamarjasordid on uutel kontinentidel saanud teistsugused maitsevariatsioonid; teistsugune mullastik, mikrokliima ja töövõtted mõjutavad sordi maitset kõige enam. Koolitusel võrreldakse kolme veiniriiki ja leitakse veinide sarnasused ja erisused.